Õuesõpe

Maikuu soojade ilmadega õppisid 1.–3. klasside õpilased eesti keelt õues. Lapsed jagunesid väikestesse gruppidesse ja iga grupp tegeles korraga ühe ülesandega. Vilet kuuldes liikusid grupid järgmise mängu juurde. Õues õppimisse olid kaasatud õpilaste erinevad meeleorganid.

Ühes mängus tuli lastel kompides otsustada, mis asi on kotis, kui kotti vaadata ei tohi, ja öelda seda eesti keeles. Sõber kontrollis nimekirjast abil, kas sõna arvati ära, ja ütles ka asja eestikeelse nimetuse, kui seda enne ei teadnud.

Teises mängus tuli raputada pudeleid ja leida sarnase häälega pudelite paarid. Pärast sai võtta peeglid, panna seljad vastakuti ja sammuda sõbrast eemale. Peeglisse vaadates tuli sõber jälle üles leida ja seljad taas kokku panna.

Kolmandas mängus tuli lugeda kirjatähtedega eestikeelset nimekirja ja panna mänguasi õige numbriga auku munakarbis.

Neljandas mängus tuli haarata linalt mänguasi, mida valvas sõber, ja öelda eesti keeles, mis kätte saadi. Kui sõber jõudis haaraja kätt puudutada, tuli asi tagasi panna.

Õuesõppele on iseloomulik:

• koht, mis aitab õppida

• õppimine erinevate meelte kaudu

• tegu ehk vahetu osalemine protsessis, samuti tegevuse käigus millegi valmistamine

• uute teadmiste sidumine olemasolevate teadmistega.